Aanar kåå´dd prosyr   

 

 

 Leä´mnned Aanar kåå´dd brosyyr 2015 (pdf)

 

Brosyyr, lää´ddjânnam

Brosyyr,nuõrttsääʹmǩiõlle

Brosyyr,aanarsääʹmǩiõlle

Brosyyr,tâʹvvsääʹmǩiõlle

Brosyyr, eŋgglõsjânnam

Brosyyr, saksslajânnam
Brosyyr, franskkjânnam
Brosyyr, taarr
brosyyr, kiina
Brosyyr, ruõššjânnam
Brosyyr, japani

 

                                          

 

 

                  

Leä´mnned Aanar kåå´dd brosyyr 2007 (pdf)Brosyyr, lää´ddjânnam
Brosyyr, eŋgglõsjânnam
Brosyyr, ruõcc
Brosyyr, saksslajânnam
Brosyyr, franskkjânnam
Brosyyr, taarr
brosyyr, espanja
Brosyyr, ruõššjânnam
Brosyyr, italiia

 

 

 

 Šõõrmõs da moččumõs

Aanar kå´dd lij Lää´ddjânnam šõõrmõs, pâ´jjel 17 000 ǩm2. Čää´ʒʒvu´vddoolâž lij pâ´jjel 2 000 ǩm2, ko´st
Aanarjää´ur vuässõs lij nu´tt pie´ll. Doohhti jääu´ri da suõllui kõ´sǩǩe šeâ´tte čue´đ tuõddâr, kook tävva
kue´stelm luâđmie´lddsânji.

Modernn da dynaamsaž

Ee´jjaai´ji kue´stteš vaajtõõllmõõžž cåu´nne råå´m ǥu tättmõõžžid, leša lââ´ssen še vuäittmõõžž mie´lddsaid oudldõõžžid. Aanar lij jie´llemviõkksânji o´nnstam äu´ǩǩeed o´dinakaivuõđeez jie´llemvue´ǩǩjääl beä´lnn. Ä´rbbvuõttjie´llemvue´jji
paaldâst kuä´ss kuä´ss-a kõummteknologii da aartklaž luâtt’tu´ri´smm ooudâsviikkmõš liâ vääžnai vuä´zz Aanar kåå´dd tä´bbjaž da puõ´ttiääi´j ǩiiččee´l. Õhttsažtuâjain jee´res ämmatvuu´d siltteeja da pääiklaž põrggi liâ raajjâm juätkkjemnallšee´l šõddi kääzzkõõzzi sääi´m,

kåå´tt vuei´ttjâtt määŋgbeällsa tuejjumuužž da tu´rii´sm Aanar kåå´ddest. Aazztemvaajtõsmääi´n liâ u´cc siidi meä´ccǩeâmpast tok sa Saariselkä
tu´rismmjeärmaǩpääi´ǩ pâârktõ´sse.

Määŋgǩiõllsaž da -kulttuursaž

Sää´mvuõtt lij vuä´ss Aanar kåå´dd määŋgkulttuursa ä´rbb. Sä´mmla liâ vuõssnarood, koin lij eunnsaž kulttuur, ǩiõll, identitett da histoor.
Aanar lij Lää´ddjânnam o´dinakai nelljǩiõllsaž kå´dd, ko´st lää´ddǩiõl lââ´ssen maainstet aanar-, nuõrttsää´m- da tâ´vvsää´m. Kulttuur beä´lnn ree´ǧǧes
da o´dinaknallšem sää´mvuõtt lij vääžnai vuä´ss aanarvuõđâst. Ânn’jõžääi´j sää´mvuõtt õhttââvv ä´rbbvuâkka šiõttlânji.
Puäʒʒhåidd, ǩiõtt’tuâi da kue´llšeellmõš da mie´cstumuš liâ veâlâinn vääžnai, leša pa´ldde liâ kaggõõttâm jee´res jie´llemvue´jj.
Sää´mkulttuur lij ju´n ä´rbbvuõđe´ld meeraikõskksaž. Säämmeer jäälast neellj riikk’kåå´dd jânnmest: Lää´ddjânnmest, Ruõccâst, Taarrâst da Ruõššjânnmest.

Ree´ǧǧes šõddâmääi´jstes

Aanar põõstaijânnamluâtt oocc nuu´bb seämmanallšem maai´lmest. Määŋgpeä´llsa nellj ee´jjääi´j čuä´jte da kue´đđe mošttjemnallšem tobddmõõžžid:
pei´vv iinte´mes iinn ǩie´zzest, čõhččpoodd lõsttǩeârõk luâđâst eeu´neezvui´m, puu´ttes muõtt da jiõŋŋ tää´lvest, luâđ mooččâsvuõtt da mårrnumuš ǩiiđâst.
Legendaarsa Lemmenjooǥǥ da ´vveljõõǥǥ kå´llpääi´ǩ viizzlâ´stte määtklaid lekkooccmõ´šše da abbaz kuõšǩ kåčča põõstaijânnam joo´tti väljdâ´tte´mes šeikkmõ´šše
Šââddte´mes da â´ǩǩpâjjsaž Ukko cåunn Aanarjääu´rest ciistvuõđ joo´ttjest. Lemmenjooǥǥ meermeä´cc da luâdastjåå´ttemǩeäin ou´dde jii´jjesnallšem
vuei´nelmid luâđastjåå´ttmõ´šše. Jiõŋŋi skammpoodd tä´lvvkue´stlma peäss tobdstõõttâd čuõiggâmlaađai, le´be ǩeâlkkrääid hooddâst pâi sa Jiõŋŋmiârr räjja.
Aktiivlaž Aanar šâdd luâđ määi´naivui´m. Viõkksaž da vääldai luâtt lij Aanar viõkkvää´rr, koon kââ´ddet lääskvõsvuõđin.

Aanar lij viõkksaž šõddâmääi´jstes