TJ-kääzzkõõzz serddje kooʹddid – Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi reâuǥlažvuõttvuʹvdd alttad toiʹmmjummšes eeʹjj aalǥâst

23.09.2024

Eeʹjjvaajtõõzzâst TJ-konttrid loopptet da õõlmâs tuâjjviõkk-kääzzkõõzz šâʹdde kooʹddi vuâđđkääzzkõsân. Oođõʹsse valmštõõđât juʹn kõrr hooddin kääuʹcest Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi kååʹddest, koin šâdd õhttsaž reâuǥlažvuõttvuʹvdd.

Pueʹtti eeʹjj aalǥâst Lääʹdd TJ-kääzzkõsraajõs målljʼjââvv, ǥu õõlmâs tuâjjviõkk-kääzzkõõzzi jäʹrjstemvaʹsttõs serddai riikk tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩ-konttrin leʹbe TJ-konttrin kooʹddid da kooʹddin šõddi õhttsažtåimmvuuʹdid. Seämmast kooʹddid serddai väʹlddvueʹss ânnʼjõž TJ-konttâr vaʹstteem vueʹlnn åårrai ooumaž- da põõrǥâskääzzkõõzzin.

Lääʹddjânnma šâdd ođđ kääzzkõsmall, koʹst kååʹdd leʹbe kooʹddin šõddi reâuǥlažvuõttvuuʹd vaʹsttee tuâjjviõkk-kääzzkõõzzin. Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi vuuʹdest käʹhcc kåʹdded õhttee viõǥǥeez da tõin šâdd reâuǥlažvuõttvuʹvdd, kååʹtt jääʹrjast tuâjjviõkk-kääzzkõõzzid õõutveäkka.

Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi reâuǥlažvuõttvuuʹd käʹhcc kåʹdded lie

• Aanar
• Ǩeeʹmmjäuʹrr
• Pelkosenniemi
• Posio
• Salla
• Suõvvkuõškk
• Suäʹđjel
• Uccjokk

Suäʹđjel kåʹdd lij Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi reâuǥlažvuõttvuuʹd vaʹstteeikåʹdd, kååʹtt vaʹsttad tuâjjviõkk-kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest vuuʹdest vaaldâšm peäʹlnn. Kääzzkõõzz šâʹdde kuuitâǥ puki vuuʹd kooʹddi kääzzkõsân, da äʹššneeʹǩǩ vuäiʹtte kõõččâd lââʹssteâđ, ohjjõõzz da vuäʹpstummuž jiiʹjjes kååʹddest.

Pukines ođđ kääzzkõsobbvuõtt

Oođõõzzâst TJ-konttri tuâjjuʹvddi- da põõrǥâskääzzkõõzz serddje še kooʹddid. Nääiʹt še põõrǥâsäʹššneeʹǩǩ da tuâjjuuʹdi vuäiʹtte juätkast jåårǥled tuâjjviõkk-kääzzkõõzzid kuulli kõõččmõõžžin pâi jiiʹjjes kååʹdd peälla.

Oođõõzzâst kooʹddid šâdd obbnes ođđ kääzzkõsobbvuõtt: juätkast seämma laaǥǥ vueʹlnn käunnʼje kååʹdd škooultõskääzzkõõzzi, jieʹllemvueʹǩǩ-kääzzkõõzzi da õhttsažkåʹddraajjmõõžž lââʹssen še tuâjjviõkk-kääzzkõõzz. Tän määinast kååʹdd vuäiʹtte õõuʹdbuužž vaaikteejabnalla õõuʹdeed õuddmiârkkân siltteei tuâjjviõǥǥ vuäǯǯamvuõđ da põrggsi šorrnummuž. Tõt oudd ođđlaaǥǥan vueiʹttemvuõđ ravsmâʹtted pääiklaž jieʹllemviõǥǥ.

Kååʹdd tåʹbdde nuʹt aassjeez ǥu jieʹllemvueʹǩǩjieʹllmeez pueʹrmõsân, mii vueiʹtlvâstt pääiklaž taarbid šiõtti da toiʹmmjeeja määstrõsttum kääzzkõõzzi čõõđviikkmõõžž. Oođõs lij tõn nalla še vueiʹttemvuõtt tuejjeeškueʹtted aaʹššid ođđnalla.

Mâiʹd muuttâs miârkkšââvv?

Tuâjjviõkk-kääzzkõõzzi veäkka nuʹt ooumaž- ǥu põõrǥâsäʹššneeʹǩǩ vuäǯǯa vuäʹpstummuž da ohjjõõzz tuâjjooccma da tuâjjlai rekrytâsttmõʹšše di silttummuž õõuʹdummša.

Jos leäk juʹn TJ-kääzzkõõzzi äʹššneʹǩǩen, ton jiõk taarbâž tuejjeed ni mâiʹd jeäʹrben, håʹt kääzzkõstaʹrjjeei vaajtââvv eeʹjjvaajtõõzzâst. Tuu årra leät jiõčč taarb mieʹldd õhttvuõđâst.

Jos taarbšak tuâjjviõkk-kääzzkõõzz vuõssmõs vuâra, vuäitak pâi jåårǥled jiijjad kååʹdd peälla da tuu ohjjeet õõudårra. Tuâjj-jieʹllma, rekrytâsttmõʹšše da põrggâz alttummša kuulli teâđ, kääzzkõõzzid da ođđsid kaaunak jiijjad kååʹdd neʹttseeidain leʹbe Työmarkkinatorist (Tuâjjmarkkânpäiʹǩǩ).

Työmarkkinatori (Tuâjjmarkkânpäiʹǩǩ) toiʹmmai tuâjai da tuâjjlai kaaunõõttâmpäiʹǩǩen, koʹst tuâjjoocci vuäiʹtte ooccâd tuâjaid da tuâjjuuʹdi tuâjjlaid. Työmarkkinatori (Tuâjjmarkkânpäiʹǩǩ) Vuʹvddseeidain kaaunak ääiʹjpoddsaž teâđ vuuʹd äävai åårrai tuâjjpaaiʹǩin, kääzzkõõzzin da ođđsin di kõskksaž õhttvuõtt-teâđaid.

Oođõõzzâst da tõn vaaiktõõzzin di vueiʹtlvaž muttsin äʹššneǩ-kääzzkõʹsttji õhttvuõtt-teâđain teâđtet lââʹzz kooʹddi neʹttseeidain da somekanaalin ǩeeʹjjmieʹldd čõõuč.

FAKTA

TJ-oođõs vuäʹnkânji

• Pueʹtti eeʹjj aalǥâst TJ-kääzzkõõzz serddje kooʹddi tuâjjan da riikk tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩ-konttrid leʹbe TJ-konttrid loopptet.
• Tuâjjviõkk-kääzzkõõzz šâʹdde vueʹssen juõʹǩǩ kååʹdd vuâđđkääzzkõõzzin, seämmanalla ǥu õuddmiârkkân õuddpeâmm leʹbe õhttsažkåʹddraajjmõõžž kääzzkõõzz.
• Oođõõzz kõskksâjjsaž tääʹvtõsân lij kooʹddi jieʹllemviõǥǥ raavummuš: kooʹddi vaʹstteemnalla serddjeei kääzzkõõzzin lij vueiʹttemvuõtt õõuʹdbuužž vaaikteejab nalla ooudâsviikkâd reâuǥlažvuõđ, siltteei tuâjjviõǥǥ vuäǯǯamvuõđ da põrggsi šorrnummuž.
• Kooʹddid serddje riikk peäʹlnn pâʹjjlakka 4000 reâuǥlažvuõđ õõuʹdeem äʹšštobddjed.
• Oođõõzzâst Lääʹddjânnma šâʹdde õhttsiʹžže 45 reâuǥlažvuõttvuʹvdded leʹbe kåʹdded, kook vaʹsttee tuâjjviõkk-kääzzkõõzzi jäʹrjstummšest.
• Tâʹvv- da Nuõrtt-Lappi voudda šâdd reâuǥlažvuõttvuʹvdd, koozz koʹlle Aanar, Ǩeeʹmmjäuʹrr, Pelkosenniemi, Posio, Salla, Suõvvkuõškk, Suäʹđjel da Uccjokk.
• Tuâjjooʒʒi vuäǯǯa jiiʹjjes kååʹddest vuäʹpstummuž da ohjjõõzz tuâjjooccmõʹšše di silttummuž õõuʹdummša.
• Tuâjjuuʹdi vuäiʹtte juätkast äʹššeed kååʹdd kääzzkõõzzin pukin tuâjj- da jieʹllemvueʹǩǩ-kääzzkõõzzid, mâʹte rekrytâsttmõõžžid, kuulli kõõččmõõžžin.