Kåʹddjååʹđteei ǩičldõk

14.12.2023

KÅʹDDJÅÅʹĐTEEI ǨIČLDÕK

Eeʹjj 2023 lij štempplâsttam aalmilaž tällõõzzlaž pannaainâsvuõtt. Ruõššjânnam kõrmmlemväinn Ukrainaaʹje lij šõddääm globaal kriis, kååʹtt lij vaaiktam miârkteeinalla še Lääʹddjânnam tallu. Korggtääʹss lij siõmmnai siõmmnai taʹssjõõvvmen ođđ ââʹlab tässa da inflaatio ij kuõsttu aainâs veâl põõšši vuâllnummuž miârkid. Kåʹddtallu vaaikte miârkteeinalla raajjâmkoolai, energia da veärraunnsi hõõʹddi pâjjnummuš. Jeäʹrben raajjâmsueʹrǧǧ lij šõddâm jåʹttlânji teäggtemvaiggâdvuõđid. Žaaʹll, što raajjâmindustria rââʹžžes vueʹǩǩ da õll korggtääʹss vaigsmâʹtte ođđ azlmi puuʹtʼtõõzz Aanar kååʹdd vuuʹdest. Tät peäʹlstes vaaikat miârkteeinalla tuâjjviõǥǥ vuäǯǯma. Kuâsttai, što vaaldšeei tääl aalmilaž tuõʹppjummuš juätkkai eeʹjj 2023 loopp peälla. Riikkvääraiministeria ärvvtââll, što vueʹǩǩ taʹssjââvv eeʹjj 2024 joba lääiʹves šõddma, leâša oudldõʹsse siskkne miârkteei pannaainâsvuõtt-tuejjeeja. Kovvuum aalmilaž tällõõzzlaž vueʹjj pannaainâsvuõtt vaigsmâtt pueʹtti iiʹjji kåʹddtääl plaanummuž da õõlǥat vaʹrrjõõttâd še ânnʼjõõžž vaiggääb vuâkka.

Pannaainâsvuõđâst huõlǩani Aanar kååʹdd tällõõzzlaž vueʹǩǩ lij põõššâm mottjeǩani da âʹlddpueʹttiäiʹǧǧ kuâsttai še pueʹrren. Tän vueʹjjest lij-i vääžnai vuäjjned strateeglânji vääžnai haʹŋǩǩõõzzi čõõđ viikkma da ǩiõččâd pueʹttiääiʹj määŋg eeʹjj plaaneemhorisoontin. Täin vueʹzzin tääl da toiʹmmjummuž plaanummšest leät vuâlggam tõʹst, što kååʹdd täällvueʹjj põõrǥât tuõʹllʼjed tääʹssteäddsiʹžžen pueʹtti iiʹjji ääiʹj še. Vaaldšeei pannaainâsvuõđâst huõlǩani tääzz ouʹdde ååsk piiđpuåttji oudlkõsttum vueʹjj šuurab lâssnummuš, positiivla oudldõõzz vuuʹdest kõʹllʼjeei maatkčeeʹji mieʹrin da reâuǥlažvuõttvueʹjj puârrnummuš kååʹdd vuuʹdest. Oudlkââʹstet, što piiđpuåtti nårrje eeʹjj 2024 nuʹtt seämma veeʹrd ko eeʹjj 2023. Riikkvuässõõzzid vueʹrdet joba måtamnallšem lâssnummuž. Tõn diõtt eeʹjjest 2024 lij lååʹpp vueʹrdded nuʹtt 1 miljoon eeuʹr šorrsaž pâiʹlpaaʒʒtõõzz. Jeät oudlkõsttu, što kååʹdd läinnobbvuõtt šorrneʹči plaaneempââʹjest aainâs miârkteeinalla, leâša Âʹvvel da Aanar ođđ škoouli leasing-vasttõõzz lie miârkteei. Aanar škooul vueʹzzeld tuâjjviõkkvääʹnn da raajjâmkoolai pâjjnummuš poʹhtte pannaainâsvuõđ raajjmõõžž äiʹǧǧtauʹlle. Tänpoddsaž teâđ vuâđald haʹŋǩǩõs kuuitâǥ valmštââvv plaanuum äiʹǧǧtaaulâst. Nettoinvestâʹsttmid plaaneet iiʹjjid 2024–2026 kõskkmieʹrin nuʹtt 4,8 miljoon euʹrred eeʹjjest. Kõskkmeärrsaž nettoinvestâʹsttem-meäʹr lââʹzzat pueʹtti eeʹjj investâʹsttmid siskkneei Čeʹvetjääuʹr škooulraajâlm, kuäʹss nettoinvestâʹsttemkool eeʹjj 2024 pâjjne nuʹtt 6,5 miljooʹne.

Pueʹtti iiʹjji ääiʹj kååʹdd toiʹmmjummšest pâjjan jieʹllemviõǥǥ oouʹdummuš da jieʹllemvueʹǩǩrajjâz määŋgpeällsiʹžžen tuejjummuš. Tät kuâsttai čiõlggsânji še kåʹddstrategia oođummšest da jieʹllemviõkkprograamm peeiʹvtemhaʹŋǩǩõõzzâst, kook lie ååʹn tuâj vueʹlnn. Lââʹssen kåʹdd âânn miârkteeinalla resuursid šiõǥǥ õhttsažtuâj ainsmâʹttem diõtt Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹdin. Ođđ toiʹmmjem-maall âlgg valmštõõllâd njueʹbǯǯlen da nåkam hämma, što kåʹddniiʹǩǩi kääzzkõõzz jie aainâs huânnan veʹrddeeʹl oouʹdab vuâkka. Eeʹjj 2024 ääiʹj valmštõõttâp še õõlmâs tuâjjviõkk- da põõrǥâskääzzkõõzzi serddjummša riikkâst kooʹddid eeʹjj 2025 aalǥâst. Kääzzkõõzzi toiʹmmjemvuõđ da juätkkjemvuõđ âlgg pâʹstted ainsmâʹtted še tän muttsest.

Aanar kååʹdd toiʹmmjummuš da tääll lie õinn ravvâz vaaldšeei pannaainâsvuõtt-tuejjeejain huõlǩani. Haaʹlääm späʹssbõõššâd tän ooudâst kåʹddniiʹǩǩid da vuuʹd põõrǥâsniiʹǩǩid tåimmsueʹrjest huõlǩani di teäddeed kuuʹǩǩab ääiʹj tällõsplaanummuž da siltteei tuâjjlažkååʹdd miârktõõzz Aanar kååʹdd pueʹttiäigga.

Tommi Kasurinen
Kåʹddjååʹđteei