Aanaar kieldâ tieđettemčáálus

Luođii Aanaar kieldâ tieđettemčáálus 2015 (pdf)

 

Tieđettemčáálus, suomâkielân

Tieđettemčáálus, anarâškielân

Tieđettemčáálus, tavesämikielân

Tieđettemčáálus, nuorttâlâškielân
Tieđettemčáálus, eŋgâlâskielân
Tieđettemčáálus, saksakielân
Tieđettemčáálus, ranskakielân
Tieđettemčáálus, tárukielân
Tieđettemčáálus, ruošâkielân
Tieđettemčáálus, japani

Tieđettemčáálus, kiina

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Luođii Aanaar kieldâ tieđettemčáálus 2007 (pdf)

 

Tieđettemčáálus, suomâkielân
Tieđettemčáálus, eŋgâlâskielân
Tieđettemčáálus, ruotâkielân
Tieđettemčáálus, saksakielân
Tieđettemčáálus, ranskakielân
Tieđettemčáálus, tárukielân
Tieđettemčáálus, espanjakielân
Tieđettemčáálus, ruošâkielân
Tieđettemčáálus, italiakielân

 

 

Stuárráámus já muččâdumos

Aanaar kieldâ lii Suomâ stuárráámus, paijeel 17 000 km2. Čäcivijđodâh lii paijeel 2 000 km2,
Mast Aanaarjäävri uási lii suullân peeli. Tuháttij jaavrij já suollui kooskân šiettih
čyeđeh tuoddâreh, moh hämmejeh profiilijnis enâduv.

Moodeern já dynaamisâš

Iveaigij čielgâ molsâšumeh pyehtih hástusijd, mut meiddei
máhđulâšvuođâid. Aanaar lii pyereest ávhástâllâm iäláttâselimist
áinoošlajâsâš jiešvuođâidisguin. Ärbivuáválâš iäláttâsâi
paaldâst el. kolmâteknologia já arktisâš luándutuurism
ovdedem lává tehálâš uási Aanaar kieldâ onnáá peeivi
já puátteevuođâ. Ohtsâšpargoost jieškote-uv suorgij mätteeh ja
páiháliih irâtteijeeh láá toohâm ohtânmaanoost ovdáneijee palvâlusâi
viärmáduv, mii addel máhđulâšvuođâ maaŋgâpiälásâš tooimân
já turismân Aanaar kieldâst.
Ijâstâllâmmolsâiävtuh láá uccâ kylážij meccituuváážijn
Suáluičielgi tuurismkuávdáá huušân.

Maaŋgâkielâlâš já -kulttuurlâš

Sämmilâšvuotâ lii uási Aanaar kieldâ maaŋgâkulttuurlâš ärbivyevi. Sämmiliih
láá algâaalmug, kiäin lii jieijâs ivnáás kulttuur, kielâ, identiteet
já historjá. Aanaar lii Suomâ áinoo neeljikielâsâš kieldâ, mast suomâkielâ lasseen
sárnoo aanaar-, nuorttâ- já tavesämikielâ.
Kulttuurlávt riges já áinoošlajâsâš sämmilâšvuotâ lii tehálâš uási aanaarlâšvuođâ.
Tááláá ääigi sämmilâšvuotâ ovtâstuvá vuohâsávt tradition. Puásuituálu, tyeji
kuálástus já meccipivdo láá ain-uv teháliih, mut paaldân láá meiddei pajanâm
eres-uv iäláttâsah. Säämi kulttuur lii jo ärbivuáválávt aalmugijkoskâsâš.
Säämi aalmug áásá neelji väldikoddeest: Suomâst, Ruotâst, Taažâst já Ruošâst.

Riges luándustis

Aanaar mecciluándu ocá jieijâs viärdásii maailmist. Maaŋgâpiälásiih
nelji iveääigi fäälih vájálduuhánnáá vuáttámušâid:
piäiváš ijâttis iijâ keesist, čoovčâ šliäđgoo iivneh ruškeest,
putes muotâ já jieŋâ tälviv, luándu acâkkistem já koccám
kiđđuiv.
Legendaarlâš Lemmee já Avveeljuuvâ kollekuávluh kiäsutteh
turistijd luhoucâmân já šävvee kuoškah koččoh meccijottee
vájálduuhánnáá fiäránistmân. Hormišis já toovlâš Äijih
Aanaarjäävrist loptee kunnijâttâm mađhâšeijest.
Lemmee aalmuglâšmecci já vandârdemkiäinuh fäälih
áinoošlajâsâš tile luánduturismân já vaandârdmân. Jieŋŋiis
skaamâ väldidem tälvienâduvân piäsá uápásmuđ vijđes
saaveehlätteeviärmáduv pehti, tâi kiälkkásafarij liävtust ain
Jieŋâmeerâ räi.
Aktiivlâš Aanaar šadda luándu iävtuiguin. Kievrâs já hormišis
luándu lii Aanaar vyeimivuárkká, mii aitârduvvoo stuorrâ váimoin.

Aanaar lii kievrâ luándustis.