Kieldâhoovdâ kejâstâh

14.12.2023

KIELDÂHOOVDÂ KEJÂSTÂH

Ive 2023 lii kuvvim almolâš ekonomâlâš epivisesvuotâ. Ruošâ volliittemsuáti Ukrainan lii tovâttâm maailmvijđosâš kriisâ, mii lii vaiguttâm merhâšitteenáál meiddei Suomâ ekonomian. Riänttutääsi lii kuuloold vuáhádutmin uđđâ paajeeb táásán já inflaatio ij čääiti kuittâg vala pisovâš njeeijâm meerhâid. Kieldâekonomian vaigutteh merhâšitteenáál huksimkoloi, energia já purrâmuškáálvui hoodij tivrom. Eromâšávt huksimsyergi lii karttâm jotelávt ruttâdemvädisvuođáid. Lii vaidâlittee, et huksimráhtálâšvuođâ hiäjus tile já ollâ riänttutääsi vádásmiteh uđđâ táloi puovtâdem Aanaar kieldâst. Tot vuod vaaigut čielgâsávt pargovyeimi uážžumân. Tááláá ekonomiatile almolâš majas moonnâm juátkoo táálái tiäđui mield ive 2023 loopâ räi. Statâvarijministeriö árvuštâl tile šadda stáđásub ive 2024 ääigi já šadda jobâ smaavâlágán šoddâmân, mutâ ennustâsâst láá vala merhâšittees epivisesvuođâtahheeh. Täst muštâlum ekonomâlâš tile epivisesvuotâ vádásmit puáttei iivij kieldâekonomia vuávám já kenigât rahttâttâđ meiddei tááláá váddásub tilán.

Epivisesvuođâst huolâhánnáá Aanaar kieldâ ekonomâlâš tile lii pissoom stäđisin já meiddei aldapuátteevuotâ oro lemin pyeri. Taan tiileest lii-uv tehálâš vuáijuđ straateeglávt tehálâš projektij olášuttemân já keččâđ puátteevuođâ maaŋgâ ive vuávámhorisonttáin. Tai oosijn ekonomia- já tooimâ vuáváámist lii vuolgum tast, et kieldâ ekonomâlâš tile kiäččoo tolluđ täsitiäddulâžžân meiddei aldasâšiivijn. Tááláá epivisesvuođâst huolâhánnáá taas addel osko viärupuáđui muuneeld arvâlum stuárráb lasanem, positiivlâš ennustâsah kuávlust kuállejeijee mađhâšeijei meereest já pargolâšvuođâtile puáránem kieldâst. Arvâluvvoo, et viärupuáđuh čuággojeh ive 2024 suullân siämmáá verd ko ive 2023. Statâuásáduvváid vuárdoo joba váhá lasanem. Ađai ive 2024 lii lope vyerdiđ suullân 1 miljovn eurod stuárusâš paijeelpáásu. Ij arvâluu, et kieldâ lovnâmeeri lassaan vuávámáigáduvvâst kuittâg merhâšitteenáál, mut Avveel já Aanaar uđđâ škoovlâi leasing-ovdâsvástádâsah láá teháliih. Aanaar škoovlâ uásild pargovyeimi váilum já huksimkoloi pajanem pyehtih epivisesvuođâ huksim äigitaavlun. Tááláá tiäđu mield proojeekt kuittâg valmâštuvvoo vuávájum äigitaavlust. Nettoinvesteerimeh vuávájuvvojeh ivvijd 2024–2026 koskâmiärálávt suullân 4,8 miljovn eurod ivveest. Koskâmiärálâš nettoinvesteerimmere paajeed Čevetjäävri škovlâtáálu, mii kulá puáttee ive investeeriimáid, kuás nettoinvesteerimkoloh ive 2024 pajaneh suullân 6,5 miljovn euron.

Aldaašivvijn kieldâ tooimâst láá uáinusist eellimvyeimi ovdedem já iäláttâsráhtus maaŋgâpiälálâžžân toohâm. Taat uáinoo čielgâsávt meiddei kieldâstrategia, mii lii joođoost, uđâsmitmist já eellimvyeimiohjelm peividemhaavâst. Ton lasseen kieldâ kiävttá merhâšitteht resursijd pyere oovtâstpargo visásmitmân Laapi pyereestvaijeemkuávloin. Uđđâ toimâmmaali ferttee hammiđ njyebžilin já taggaar háámán, et kieldâ ulmui palvâlusah iä kuittâg hiäijun oovdeb iähtun. Ive 2024 ääigi mij ráhtádâttâp meiddei almolâš pargovyeimi- já irâttâspalvâlusâi siirdâččmân staatâst kieldáid ive 2025 aalgâst. Palvâlusâi toimâmvuotâ já jotkuuvâšvuođâ kalga pasteđ visásmittiđ meiddei taam nubástustiileest.

Aanaar kieldâ toimâm já ekonomia láá ain-uv nanoseh tááláá epivisesvuođâtahhein huolâhánnáá. Halijdâm kijtteđ täst kieldâ ulmuid já kuávlu irâtteijeid toimâsyergist huolâhánnáá sehe tiäduttiđ meritiäđulâš ekonomiavuávám já čepis pargovievâ merhâšume Aanaar kieldâ puátteevuotân.

Tommi Kasurinen

kieldâhovdâ