Jagiid 2021–2024 buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalus sisttisdoallá ollu dieđuid anárlaččaid buresveadjima dilis
10.02.2026
Jagiid 2021–2024 buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalus sisttisdoallá ollu dieđuid anárlaččaid buresveadjima dilis
Gieldalaččaid buresveadjima ovddideapmi lea gieldda lágas ásahuvvon vuođđobargu. Buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalus lea gieldda sierra doaibmasurggiid ovttas ráhkadan diehtoollisvuohta gieldalaččaid buresveadjimis, dearvvasvuođas ja árgga dorvvolašvuođas, daidda váikkuheaddji dahkkiin ja maid gieldda doaimmain gieldalaččaid buresveadjima, dearvvasvuođa ja árgga dorvvolašvuođa ovddideapmin. Gielddas ráhkaduvvo váldostivrabajiid mielde viiddes buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalus.
Jagiid 2021–2024 buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalus sisttisdoallá geahčasteami gieldalaččaid buresveadjima dillái ja váldostivrabaji mihttomeriid ja doaimmaid ollašuvvamii. Buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalusa vuođul ráhkaduvvo viiddes buresveadjin- ja dorvvolašvuođaplána jagiide 2026–2029. Das meroštallat ođđa váldostivrabaji deaddočuoggáid, mihttomeriid ja doaimmaid, mat dorjot daid. Buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalusa ja -plána gieđahallá iežas baji álggahan váldostivra.
Váldostivrabaji áigge servodat vásihii stuorra ráhkaduslaš nuppástusaid sode-ođastusa ja bargofápmo- ja veajuiduhttinbálvalusaid oppalašođastusa geažil. Dasa lassin váldostivrabaji álggu báinnii koronapandemiija, mii váikkuhii earret eará Anárii dehálaš mátkeealáhussii. Soahti Eurohpás ja máilmmipolitihkalaš dili čavgan leat nuppástahttán dorvvolašvuođaipmárdusaid ja dagahan anárlaččain fuola.
Mearkkašahtti nuppástusain ja globála kriissain fuolatkeahttá Anára boahttevuohta orru leamen ekonomiija ja eallinfámu dáfus ain buorre. Váldostivrabaji áigge mánáid ja nuoraid gárrenávdnasiid geavahus lea geahppánan, muhto mielladearvvasvuođa hástalusat, givssideapmi ja seksuálalaš heađušteami vásáhusat leat lassánan. Fuola boktá mánáid ja nuoraid liigedeaddu ja fuones fysalaš ortnet. Maiddái bearrašiid doarjaga dárbu lea lassánan. Bargoahkásaččat ja ahkeolbmot leat fuolas erenomážit bálvalusaid oažžumis ja olahahttivuođas ja maid árgga dorvvolašvuođas. Árgga dorvvolašvuođa oasil fuollan badjánit erenomážit johtolatdorvvolašvuhtii ja guhkes mátkegaskkaide laktáseaddji áššit.
Jearahallamiid vuođul Anár lea vásihuvvon goittotge dorvvolaš ássanbáikin ja anárlaččat leat gaskamearalaččat oalle duhtavaččat iežaset eallimii. Digitála bálvalusaid ja digiáššiiddikšuma lassáneapmi addá deattu lasihit gieldda, buresveadjinguovllu ja goalmmát sektora fállan doarjaga digitála rusttegiid ja bálvalusaid geavahussii. Ahkeolbmuid lassáneapmi ja demografiijalaš fuolahangaskavuođa lassáneapmi buktet hástalusaid ekonomalaččat suvdilis bálvalusaid ordnemii.
Váldostivrabadjái 2021–2025 ráhkaduvvon buresveadjinplánas baji njunušmihttomearrin meroštallojuvvojedje: 1) buresveadjima, dearvvasvuođa ja dorvvolašvuođa mearrediđolaččat ovddideaddji gielda; 2) searvvušlašvuođa, osolašvuođa ja iešráđálaš doaimma doarjun; 3) fysalaš, psyhkalaš ja sosiálalaš buresveadjima ovddideapmi ovddalgihtii eastadeaddji ja árramuttu darváneami bálvalusaiguin, ja 4) buresveadjima ja dorvvolašvuođa ovddideaddji biras. Váldostivrabaji ulbmilat ja doaimmat leat stivren gieldda buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddidanbarggu, ja buresveadjinmuitalusas meroštallojuvvon doaimmat leat ollašuhtton gieldda buot doaibmasurggiin. Buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami ráhkadusat laktet buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami strategalaš plánema ja jođiheami nannosit gieldda ekonomiija- ja doaibmaplánemii.
Oahpásmuva Anára viiddes buresveadjin- ja dorvvolašvuođamuitalussii vulobeale liŋkkas:
