Kåʹddjååʹđteeʹj ǩičldõk da tiilǩiõrǥtõõzz priimmʼmõš 2025

11.06.2026

Eeʹǩǩ 2025 leäi obbvuõttân Aanar kååʹddest tällõõzzlânji oʹnnsteeʹjes, jeäʹrben ǥu vääʹldet lokku puäđõʹsse negatiivlânji vaaiktam ǩeerdlažnallšem tääʹzzelm-meäʹri oʹđđest arvvu kaggmõõžž. Håʹt obb meertällõõzz ǩiõččâmvueʹjjest bruttomeerpooutʼtõs šõõddi tåʹlǩ 0,2 %, ouddne turismm da raajjmõš Aanar kååʹdd vuuʹdest positiivlânji. Kååʹdd tällõõzz hiâlpti mõõn-ne veeʹrd še inflaatio njuässmõš samai pueʹrab iiʹjji mâŋŋa. Inflaatio vueʹrdet põõššâm še iiʹjjin 2026-2028 eža seämmanallšeʹmmen, õõʹnnihâʹddindeeʹksin mettuumnalla aʹrvvõõzz mieʹldd 1–2 % tobddmest. Še korggtääʹzz vueʹrdet põõššâm nuʹtt ânnʼjõžtääʹzzest. Euroopp kõõskõsbaaŋk mââimõs oʹhjjeemkoorǥi kaggmõš šõõddi čõhččmannust 2023, koon mâŋŋa EKP lij vueʹlääm oʹhjjeemkoorǥ mieʹrrkõõski mõõneeʹl 2 prosentta ǩieʹssmannust 2025. Pueʹrr vueʹjjest huõlǩani lij šiõǥǥ ââʹnned miõlâst, što inflaatio- da korggtaaʹzzid vaaikteei - kuäʹss-ne jåʹttlânji - geopoliittlaž šõddmõõžž Eurooppâst da jeeʹresåʹrnn maaiʹlmest.

Aanar kååʹdd meerlååkk šõõddi oouʹdab ekka veʹrddeeʹl mõõn-ne veeʹrd, ååreen jooulmannu looppâst 7234 (2024 loopplaž meerlååkk 7224). Ååʹn åårrai jälstempõõrti vääʹnn rääʹjat kuuitâǥ ooudâs Aanar vuuʹd meer ouddnummuž. Tuâjjvuõtt lij kååʹdd vuuʹdest jååttam pueʹrab årra juʹn viiđ mââimõõzz eeʹjj ääiʹj. Reâuǥteʹmes oummui vuässõs lij occnam eeʹjj 2020 17,8 % tääʹzzest 2025 eeʹjj 8,9 %:tte. Še kuʹǩesäiggsaž reâuǥteʹmes oummui mieʹrr lij leämmaž occneʹmmen. Kuuitâǥ paaiʹǩin lij še vueʹjjest vääʹnn siltteei tuâjjviõǥǥâst.

Piiđpuåttji nårrjem mõõnni tiillpââʹjest leäi õhttsiʹžže nuʹt 18,8 milj. euʹrred. Kåʹddpiiđ nårrje nuʹt 0,1 milj. euʹrred, ǩiiddâlmpiiđ nuʹt 0,2 milj. euʹrred da vuässõs õutstõspiiđ puåttjest leäi nuʹt 0,5 milj. euʹrred jäänab ǥu leäi ärvvtõllum. Riikkvuässõõzz nårrje eeʹjjest 2025 nuʹt 12,5 milj. euʹrred, mii leäi nuʹt 0,4 milj. euʹrred ärvvtõllum jäänab.

Čõõđ vikkum nettoinvestâsttmõõžž leʹjje nuʹt 5 miljoon eeuʹr tääʹzzest, kååʹtt leäi 2,9 miljoon euʹrred juʹrddum uuʹccben šõõddeeʹl jm. čõõđtum mäddkaaupšemvuäitain. Šuurmõs oʹdinak investâʹsttempäiʹǩǩ leäi Aanar sääʹmǩiõllsaž peiʹvvpõrtt (nuʹt 1,5 milj. euʹrred), kååʹtt valmštõõvi alggǩieʹzzest 2025. Lââʹssen pieʹǩǩen vueʹlnn toiʹmmjeeiõhttõs Saariselkä Oy õhttõõttâmproseeʹss kåʹdd vuõʹsti jooulmannust 2025 mäddvuuʹdid nuʹt 1,4 milj. eeuʹr kaupphõõʹddin.

Kååʹdd tiillpââʹjj leäi nuʹt 0,1 milj. euʹrred pâiʹlpaaʒʒtõõzzlaž, alggveärlaž tällõsarvvlõõzz ååreen nuʹt 0,6 milj. euʹrred vueʹllpaaʒʒtõõzzlaž. Eeʹjj 2025 tällõsarvvlõʹsse oʹcceš ââʹnnemtällõsbeälla õhttsiʹžže 2 milj. eeuʹr lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ, koʹst 1,4 milj. euʹrred tillʼlõõvi Čuõvtõsluʹvddkådda, 0,4 milj. euʹrred Tilapalveluuʹje da 0,2 milj. euʹrred Suâlčiõʹlj oouʹdeemfoʹndde. Lââʹssen vueʹlnn toiʹmmjeeiõhttõsvuässõõzzid tueʹjjeeš 2,2 milj. eeuʹr äärv-vuâllnemǩeeʹrjõs, nääiʹt verddõõllâmââʹnteeʹjen puäđõspââʹjtõs leäi miârkteei. Pâiʹlpaaʒʒtõõzz šõddmõʹšše vaaikte positiivlânji jeäʹrbi mieʹldd mäddââʹnnemkoʹrvvõõzz, riikkveäʹǩǩtieʹǧǧ šõddmõš kuõskeeʹl sääʹmǩiõl da -ǩiõllsa mättʼtõõzz, ođđ ǩiiddâlmpaaiʹǩi åuggsa vuåkrrpuåtti di piiđpuåttji da riikkvuässõõzzi ärvvtõllum pueʹrab ouddnummuš. Še pueʹrr tällõõzz vaaldšemtuâjain leʹjje vaaiktõõzz vuâkka, ǥu tåimmamkuul paʹcce nuʹt 2 milj. euʹrred vuâlla muttum tällõsarvvlõõzz. Kumulatiivlaž pâiʹlpaaʒʒtõs šõõddi nuʹt 20,5 milj. eurra. Tääʹzzelm viõusâs pâiʹlpaaʒʒtõs vueiʹtlvâstt kåʹddtällõõzz kuʹǩesäiggsa ooudâsviikkmõõžž še pueʹttiääiʹjest.

Še Aanar kåʹddkonseeʹrn obbpuäđõs eeʹjjest 2025 leäi tååđteei tääʹzzest. Pâiʹlpaaʒʒtõõzz nårrje nuʹt 1,15 milj. euʹrred da konseeʹrn kumulatiivlaž pâiʹlpaaʒʒtõs šõõddi nuʹt 37,2 milj. eeuʹr tässa. Håʹt-i Inergia-konseeʹrn jäärnaǩvaajtõs šõõddi nuʹt 834 000 euʹrred (+6 %) leäi tiillpââʹj häävjõs: nuʹt -400 000 euʹrred. Tiillpââʹj puäđõʹsse vaaikte kuuitâǥ ǩeerdlažnallšem vuâlasǩeeʹrjõõzz jm. Northgrid viõkkjođđsest da pelleeʹtt valmštemaparaattâst. Verddõõllâmââʹnteeʹjen puäđõsouddnummuš leäi mååžna, nuʹt 100 000 euʹrred.

Obbvuõttân taʹrǩstõõleen Aanar kååʹdd tällõõzzlaž vueʹǩǩ lij šiõǥǥ da nårrjam pâiʹlpaaʒʒtõõzz ouʹdde taarbšeen kåʹddtallu liikkeemväär seʹlvvned še tällõõzzlânji vaiggâp aaiʹjin. Še kåʹddkonseeʹrn da tõn rajjsi täävtõõzzlaž ooudâsviikkmõš lij vueiʹtlvaž.

Looppâst haaʹlääm späʹssbõõššâd Aanar kååʹdd tuâjjlažkååʹdd da luõʹttjemoummuid pueʹrr tuâjast 2025!

Tommi Kasurinen

Kåʹddjååʹđteeʹjj