Peivitipšomáávsuh

 
Kieldâlâš peivikiäjust nuávdittuvvojeh sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs äššigâšmáávsuin adelum laavâ miäldásiih peivitipšomáávsu vuáđustâsah já mereh. Peivitipšomáávsuh piärrojeh prooseentuásusin perruu puáđuin. Ucemus peivitipšomáávsu peerrâm 1.8.2008 rääjist lii 21 eurod já stuárráámus 233 eurod mánuppaajeest. Perruu puáđuh almottuvvojeh sierânâs puátučielgiittâsluámáttuvváin, mii macâttuvvoo lahtosijdiskuin peivitipšoucâmuš mield peivitipšotoimâttâhân.

Perruu stuárudâh Perruu stuárudâh rekinistoo vanhimijguin já eres huolâtteijeiguin (ávus-/näimilitto) já siiguin ohtsâštálutuálust ässee vyeliahasij párnái lohomere mield.

Puáđuh moh iä valduu vuotân Pärnilase, párnáá tipšotoorjâ, aassâmtoorjâ, vádulâštoorjâ, täpitormetáhádâs vuáđuld maksum pyecceetipšo- já tutkâmkoloh, suáldátišeruttâ, suátišiljolase, oppâruttâ, rävisolmoošškovliittâstoorjâ, oppâtorjuu aassâmlase, oopâi keežild maksum išeruuđah já eres västideijee išeruuđah, peerâtipšo kuástádâsâi sajanmáávsuh sehe párnái päikkitipšo toorjâ.

Puáđui kiäpádâssân váldojeh vuotân maksum elettemtorjuuh áášánkullee perruu ulguupiäláid párnáid já tuođâlâš peerâkoskâvuođâin šaddee västideijee kuástádâsah já syytiŋk.

Jis peerâ ij almoot puáđuidis, piärroo äššigâšmáksulaavâ 7a § miäldásâš alemus peivitipšomáksu. Njuolgim návt šoddâm máávsun ij tohhuu maajeeldkietân sierânâs vuáđustâsâittáá, pic máksu njyelgejuvvoo iäskán tast maŋa, ko puátutiäđuh láá toimâttum peivitipšotoimâttâhân.

Mánuppajemáksu Peivitipšo mánuppajemáksu piärroo váldunjuolgâduslávt ohtnubálove kalendermánuppaajeest toimâmive (1.8.-31.7.) ääigi.
Peivitipšomáávsu puáhtá peerrâđ 12 mánuppaajeest, jis páárnáš lii tipšoost toimâmive (1.8.-31.7) puohâin mánuppoojijn já páárnáš lii meddâl peivitipšoost toimâmive ääigi eres suujâ ko puácuvuođâ keežild enâmustáá ¾ mánuppajemáávsu vuáđustâssân orroo mánuppajasâš tipšopeeivij meereest. (Ovdâm. jis páárnáš lii táválávt tipšoost 5 peivin ohhoost (20 hpv/mp) puáhtá 12. mánuppaje máávsu peerrâđ talle, ko páárnáš lii ubâ toimâmive ääigi meddâl peivitipšoost 15 peivid tâi ucceeb). Meddâlorroompeeivijd rekinistittijn váldojeh vuotân tuše muuneeld almottum meddâloromeh. Peivitipšomáksu rekinistoo perruu oohtânrekinistum bruttopuáđust.

Päivähoitomaksut (suomenkielinen sivu)
Máksuprosenteh já ucemusbruttopuáturääjih: (1.1.2009)
Perruu
Puáturääji,
Alemus
stuárudâh
eurod mánuppaajeest
máksuprooseent
 
 
 
2
1099
11.5
3
1355
9.4
4
1609
7.9
5
1716
7.9
6
1823
7.9

Jos perruu stuárudâh lii stuárráb ko kuttâ, loptejuvvoo máávsu meridem vuáđustâssân orroo puáturääji 107 euroin jieškote-uv perruu čuávvoo vyeliahasâš párnáá kuáttá.

Perruu vuosmužžân pärnážin kiäččoo ain nuorâmus peivitipšopalvâlusâid kevttee páárnáš. Nube já tast enâbij párnái máksu miärášuvá koskâvuođâst nuorâb párnáá reekkiglâš olespeivitipšo máávsun.

• Olespeivitipšo máksu: perruu stuáruduv mield miärášuvvee máksuprooseent čäittee euromeeri koskâmiärálâš mánuppajepuáđu tom uásist, mii mana paijeel ucemusbruttopuáturääji. Olespeivitipšoost peerrum máávsu enâmusmeeri nuorâmuust tipšopárnáást lii 233 eurod mánuppaajeest. Máksu lii páárnáškuáhtásâš. Jis máksu lii párnáá kuáttá ucceeb ko 21 eurod, ij máksu perruu.
• Koskâmiärálávt paijeel 5 h, mut enâmustáá 7 tijmed pištee olespeivitipšoost piärroo 80 % olespeivitipšo máávsust (tipšoäigi enâmustáá 35h/okko/koskâm.)
• Enâmustáá 5 tiijme/pv. pištee uásipeivitipšoost piärroo 60 % olespeivitipšo máávsust

Peerâ kalga sooppâđ muuneeld tipšoääigist já máhđulijn nubástusâin peivitipšo hovdáin tâi peerâpeivitipšo stivrejeijein.

Uábbivuođâvuáládâs Nubbeest päivätipšopárnáást piärroo siämmáš máksu ko vuosmuu párnáást. Alemuu máksuluokast nube párnáást piärroo enâmustáá 210 eurod / mp olespeivitipšoost. Juáhháá čuávvoo párnáá mánuppajemáksu lii 20 prosenttid nuorâb párnáá máávsust.

Vuáládâs mii mieđettuvvoo merikoskâsâš meddâloromist Jis páárnáš lii ovttuu já merikoskâsávt meddâl peivitipšoost uási kalendermánuppaajeest, váldoo máávsu stuáruduv meerriddijn vuotân mánuppajasâš tipšopeivij koskâmiärásâš lohomeeri.
Máksu vyeleduvvoo 4 % jieškote-uv vuotânvaldum meddâlorroompeeivi kuáttá. Meddâloromeh peivitipšoost 1-2 mánuppaje ääigi iä vala addel vuoigâdvuođâ máávsu vuáládâsân. Meddâlorroom kalga leđe mánuppajasávt juátkojeijee. Koskâmiärásâš tipšopeeivij täsilumpuddân lii 3 mánuppaje. Juátkojeijee merikoskâsâš meddâloromijn kalga sooppâđ muuneeld peivitipšo hovdáin tai peerâpeivitipšo stivrejeijein, kote taha peivitipšomiärádâs. Sooppum tipšopeeivijd kalga almottiđ tipšosajan muuneeld pargovuárulisto toimâttem ohtâvuođâst, kuittâg ucemustáá 1 oho tooleeb.

Vuárutipšo tipšopeeivih šaddeh čuávvoht: Ohtâ tipšopeivi lii koskâmiärálávt 8 h/pv. já enâmustáá 10 h/pv.
Jis tipšopeeivi kukkodâh lii eenâb ko 10 h, rekinistoo tipšoäigi kyehtin tipšopeivin.


Meddâloromij vaikuttâs peivitipšomááksun

Mánuppajemáksu piärroo meid meddâlorroompeeivijn, čuávvoo spiekâstuvâiguin: 1. jis páárnáš lii puácuvuođâ keežild meddâl peivitipšoost puoh kalendermánuppaje toimâmpeeivijd, ij máksu perruu ollágin,
2. jis páárnáš lii puácuvuođâ keežild meddâl peivitipšoost ucemustáá ohtnubáloh (11) toimâmpeivid kalenterimánuppaajeest, piärroo máksun mánuppajemáávsu meereest peeli,
3. jis páárnáš lii meddâl peivitipšoost eres suujâ ko puácuvuođâ keežild kalendermánuppaje puohâin peeivijn, piärroo máksun mánuppajemáávsu meereest peeli.

HUÁM!
Jis vanhimeh almotteh párnáá koskâpuddâsâš meddâloromist kirjálávt peivitipšosajan ucemustáá 2 oho tooleeb já meddâlorroom pištá ucemustáá 1 oho (7 pv.) ij máksu perruu nomâttum ääigist ( sos.ltk. 10.06.98 § 58). Om. tiäđuh toimâttuvvojeh peivitipšosaajeest/peivitipšotoimâttuvâst rekigistmân, mast finnee meiddei valmâš almottâsluámáttuvâid. Kirjálii almottâs puáhtá toohâđ meiddei ovdâm. šleđgâpostáin.
Peivitipšomáávsu tärhistem já puátutiäđui almottemkenigâsvuotâ Peivitipšomáksu meriduvvoo tuáistáážân oovdânpuohtum puátutuođâštusâi vuáđuld. Tipšomáávsu puáhtá tärhistiđ
• jis perruu puáđuh merhâšitteht muttojeh, perruu stuárudâh muttoo tâi vyeimistorroo njuolgâdusah já miärádâsah nubástuveh
Peerâ kalga almottiđ peivitipšo hoovdân tâi peerâpeivitipšo stivrejeijei kirjálávt (lahtosijdiskuin) máávsu stuárudâhân vaikutteijee tiäđui nubástusâin. Jis máávsu meridem kyeskee miärádâs lii vuáđudum áššigâš tâi suu ovdâsteijee adelem puástu tiäđoid, puáhtá máávsu njuolgiđ maajeeldkietân.

Sos. já tierv. huolâttâs äššigâšmáksulaavâ 11 § mield sosiaalhuolâttâs palvâlusâin meridum máávsu puáhtá kyeđđiđ perâhánnáá tâi tom puáhtá vyelediđ, jis ulmuu elettemkenigâsvuotâ, áigápuátuiävtuh tâi huolâttâslâš uáinuid vuotânväldimáin toos lii suijâ. Tärhibijd tiäđuid addel peivitipšo hovdâ tâi peerâpeivitipšostivrejeijee.

Peivitipšomáávsui tienâsrajij euromereh sehe peivitipšomáávsui euromereh tärhistuvvojeh jyehi nube ive almos tienâstäsi-indeks já sosiaal- já tiervâsvuođâtooimâ haddeindeks nubástusâi miäldásávt. Indeksijn tärhistum euromereh puátih vuáimán tärhistemive čuávvoo ive porgemáánu vuosmuu peeivi.

Peerrâmpälkki, mäksimavžuuttâs já maŋanemriänttu Mäksimavžuuttâs vuolgâtmist piärroo 5 euro. Jis máksu ij maksuu, vuolgâttuvvoo reekkig olgospeerrâmvirgeomâháá peerrâmnáál. Maŋanemriänttu lii Suomâ paaŋki nanodem čujosriänttu (3.3.1995/301).

Tipšokoskâvuođâ älgim já nuuhâm Peivitipšomáksu piärroo peivitipšomiärádâsâst nanodum tipšo algâttempeivimere rääjist. Jis uđđâ tipšokoskâvuotâ álgá tâi párnáá tipšo nohá koskân kalendermánuppaje, piärroo máksun perrui meridum mánuppajemáksu juohum toimâmpeeivij já kiärduttum tipšopeeivij lohomeerijn.

Virgeomâhái tiättunfinnimvuoigâdvuotâ Jis äššigâšmáávsu merideijee kieldâ tâi kieldâovtâstume ij lah finnim äššigâšâstis tuárvás já lyetittittee tiäđuid máávsu meridem várás, lii sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs virgeomâháást vuoigâdvuotâ finniđ nuuvtá já syeligâsâsttoollâmnjuolgâdusâi estihánnáá tiättun puoh äššigâš ekonoomlâš sajattuv kyeskee äššigâšmáávsu meerridmân lohtâseijee tárbulijd tiäđuid já čielgiittâsâid pargoadeleijest, pargottisvuođâkassaast, AIL:st, iäláttâslájádâsâst, ruttâdemlájádâsâst já eres ääšiuásálâš virgeomâháin yet. (laahâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs äššigâšmáávsuin 3.8.1992/734 14 a §, laahâ sosiaal- já tiervâsvuođâhuolâttâs äššigâšmáávsuin adelum laavâ nubástutmist 6.6.08)