Šuurmõs da moččummus

Aanar kåʹdd lij Lääʹddjânnam šuurmõs, pâʹjjel 17 000 ǩm2. Čääʹʒʒvuʹvddoolâž lij pâʹjjel 2 000 ǩm2, koʹst
Aanarjääuʹr vuässõs lij nuʹtt pieʹll. Doohhti jääuʹri da suõllui kõʹsǩǩe šeâʹtte čueʹđ tuõddâr, kook tävva
kueʹstelm luâđmieʹlddsânji.

Modernn da dynaamsaž

Eeʹjjaaiʹji kueʹstteš vaajtõõllmõõžž cåuʹnne rååʹm ǥu tättmõõžžid, leša lââʹssen še vuäittmõõžž mieʹlddsaid oudldõõžžid. Aanar lij jieʹllemviõkksânji oʹnnstam äuʹǩǩeed oʹdinakaivuõđeez jieʹllemvueʹǩǩjääl beäʹlnn. Äʹrbbvuõttjieʹllemvueʹjji
paaldâst kuäʹss kuäʹss-a kõummteknologii da aartklaž luâtt’turismm ooudâsviikkmõš liâ vääžnai vuäʹzz Aanar kååʹdd täʹbbjaž da puõʹttiääiʹj ǩiiččeeʹl. Õhttsažtuâjain jeeʹres ämmatvuuʹd siltteeja da pääiklaž põrggi liâ raajjâm juätkkjemnallšeeʹl šõddi kääzzkõõzzi sääiʹm, kååʹtt vueiʹttjâtt määŋgbeällsa tuejjumuužž da turiism Aanar kååʹddest. Aazztemvaajtõsmääiʹn liâ uʹcc siidi meäʹccǩeâmpast tok sa Saariselkä turismmjeärmaǩpääiʹǩ pâârktõʹsse.

Määŋgǩiõllsaž da -kulttuursaž

Sääʹmvuõtt lij vuäʹss Aanar kååʹdd määŋgkulttuursa äʹrbb. Säʹmmla liâ vuõssnarood, koin lij eunnsaž kulttuur, ǩiõll, identitett da histoor. Aanar lij Lääʹddjânnam oʹdinakai nelljǩiõllsaž kåʹdd, koʹst lääʹddǩiõl lââʹssen maainstet aanar-, nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹm. Kulttuur beäʹlnn reeʹǧǧes da oʹdinaknallšem sääʹmvuõtt lij vääžnai vuäʹss aanarvuõđâst. Ânn’jõžääiʹj sääʹmvuõtt õhttââvv äʹrbbvuâkka šiõttlânji.

Puäʒʒhåidd, ǩiõtt’tuâi da kueʹllšeellmõš da mieʹcstummuš liâ veâlâinn vääžnai, leša paʹldde liâ kaggõõttâm jeeʹres jieʹllemvueʹjj.
Sääʹmkulttuur lij juʹn äʹrbbvuõđeʹld meeraikõskksaž. Säämmeer jäälast neellj riikk’kååʹdd jânnmest: Lääʹddjânnmest, Ruõccâst, Taarrâst da Ruõššjânnmest.

Reeʹǧǧes šõddâmääiʹjstes

Aanar põõstaijânnamluâtt oocc nuuʹbb seämmanallšem maaiʹlmest. Määŋgpeäʹllsa nellj eeʹjjääiʹj čuäʹjte da kueʹđđe mošttjemnallšem tobddmõõžžid: peiʹvv iinteʹmes iinn ǩieʹzzest, čõhččpoodd lõsttǩeârõk luâđâst eeuʹneezvuiʹm, puuʹttes muõtt da jiõŋŋ tääʹlvest, luâđ mooččâsvuõtt da mårrnumuš ǩiiđâst.

Legendaarsa Lemmenjooǥǥ da Âʹvveljõõǥǥ kåʹllpääiʹǩ viizzlâʹstte määtklaid lekkooccmõʹšše da abbaz kuõšǩ kåčča põõstaijânnam jooʹtti väljdâʹtteʹmes šeikkmõʹšše Šââddteʹmes da âʹǩǩpâjjsaž Ukko cåunn Aanarjääuʹrest ciistvuõđ jooʹttjest.

Lemmenjooǥǥ meermeäʹcc da luâdastjååʹttemǩeäin ouʹdde jiiʹjjesnallšem vueiʹnelmid luâđastjååʹttmõʹšše. Jiõŋŋi skammpoodd täʹlvvkueʹstlma peäss tobdstõõttâd čuõiggâmlaađai, leʹbe ǩeâlkkrääid hooddâst pâi sa Jiõŋŋmiârr räjja.
Aktiivlaž Aanar šâdd luâđ määiʹnaivuiʹm. Viõkksaž da vääldai luâtt lij Aanar viõkkvääʹrr, koon kââʹddet lääskvõsvuõđin.

Aanar lij viõkksaž šõddâmääiʹjstes

Aanar kååʹdd brosyyr   

Leäʹmnned Aanar kååʹdd brosyyr 

Brosyyr, lääʹddǩiõʹlle
Brosyyr, nuõrttsääʹmǩiõʹlle
Brosyyr, aanarsääʹmǩiõʹlle
Brosyyr, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle
Brosyyr, eŋgglõsǩiõʹlle
Brosyyr, saksslaǩiõʹlle
Brosyyr, franskkǩiõʹlle
Brosyyr, taarǩiõʹlle
Brosyyr, kiinaǩiõʹlle
Brosyyr, ruõššǩiõʹlle
Brosyyr, japaniǩiõʹlle